Sul on arenguvestlus inimesega, kes võtab vabatahtlikult enda peale ühe muudatuse läbiviimise osakonnas. Tore! Läheb mööda paar nädalat ja järsku sa avastad, et ta ei ole midagi teinud. Rahulolematus sinus kasvab. Eriti ärritab sind tõsiasi, olles selle ülesande endale ise võtnud, ei ole ta tulnud ütlema, et midagi pole tehtud. Selline kohustuste edasilükkamine süvendab sinus veendumust, et ta on laisk ja vastutustundetu.

Mis aga tegelikult toimub? Võibolla tead seda omast käest kui see sinuga juhtunud on? Järgmisel päeval oma toas istudes tundub see ülesanne ebaselge, võib-olla isegi mõttetu. Igal juhul on see nii hoomamatu, et sellega pihta hakkamine venib, sest peale tulevad pakilisemad ja lihtsamad ülesanded. Alustan homme. Järgmisel päeval kordub sama ja lubatud töö nihkub järgmisele nädalale. Ja nii edasi ülejärgmisele… Ei tea päris täpselt, mida teha ja kuidas alustada. Uuesti arutama ja küsima minna tunduks ka tobe – mitu nädalat juba möödas … Enesetunne on üsna kehv.

Mida siis teha? Sageli ei saa asjad tehtud põhjusel, et ebakindlus seoses ülesandega aktiveerib meie aju limbilises süsteemis hirmu- ja ohuskeemi. See kahandab meie prefrontaalkorteksi tööd. Prefrontaalkorteksi ülesandeks on teadlik ja analüütiline mõtlemine ja otsustamine.

Keerukate ülesannetega silmitsi seistes hakkame sageli iseennast saboteerima. Koristame lauda, surfame internetis ja loeme meetrite kaupa sotsiaalmeedia sissekandeid. Aju otsib vahetut uudsust. Põhjus on lihtne – uudsus on ajule mõnus.

Jäta edasilükkamine minevikku, kasutades väikeste sammude loogikat

Siinkohal tuleb meile appi “väikeste sammude” loogika. See tehnika on pärit USA sõjaväest, kuigi enim seostatakse seda Jaapani “pideva parendamise” mantraga. Põhimõte seisneb selles, et “väikeste sammude” loogika jääb allapoole meie aju hirmu ja ohuskeemi radarit ja meie aju ei fikseeri ohtu. Prefrontaalkorteks töötab ja emotsioonid on kontrolli all.

Pika perspektiiviga ja suure mahuga ülesanded on ajule kehvad motivaatorid ja tihtipeale tuleneb sealt tähtsate tegevuste edasilükkamine. Väikeste sammude loogika lahutab nad parajateks tükkideks.

Väikeste sammude loogikal on 6 printsiipi:

1. Küsi väikseid küsimusi

Kui eesmärk tundub liiga suur, siis küsi lihtsalt: “mis on see üks väike samm, mis viib sind selle eesmärgi suunas?” Alustamine on tavaliselt kõige raskem ja väiksed küsimused aitavad meid liikuma.

2. Mõtle väikseid mõtteid

Väikestele küsimustele vastuseks tulevad väikesed mõtted, mis aitavad suurte eesmärkidega ja projektidega hädasolevat meeleseisundit ümber kujundada ja turvalisust luua.

3. Võta ette väikeseid samme

Väikesed küsimused ja mõtted nõuavad väikseid samme. Küsides “mis on see järgmine väike samm, mida sa saad teha eesmärgi suunas” saad vastuseks “teen järgmisel nädalal ühe telefonikõne päevas”. Järgmisel nädalal küsid jälle väikese küsimuse ja saad järgmise väikese vastuse. Nii liigud palju kindlamini lähemale sellele, et õige pea teeb ta 20 telefonikõnet igas päevas ilma sinu abita ja taganttorkimiseta. Loomulikult nõuab see sinult pisut coachingu oskusi ja regulaarset huvitundmist. Ja kannatlikkust mitte joosta teda kohe pikali eesmärgiga helistada iga päev 20 kõnet. Võti on pidev tasahaaval edasiliikumine.

Väikseid samme tehes on oluline keskenduda täielikult ühele ülesandele, teha pause ja vahetada ülesandeid. See meeldib ajule.

4. Lahenda väikseid probleeme

Kui sul on suur probleem ja sa ei tea kust otsast sellele läheneda, siis otsi üles kõige pisem ja sulle lahendmiseks lihtsaim probleemi ilming ja lahenda see. Siis liigu järkjärguliselt edasi. Näiteks sa saad rahuloluuuringust infot, et sõidad oma inimestest üle. Vähim ja lihtsaim probleem lahendamiseks on – oled koosolekute ajal telefonis ja arvutis. Alusta selle lahendamisest.

5. Tunnusta väikselt

Väike autasu on sageli suurem motivatsiooni allikas, kui suur, vastupidiselt tavaloogikale. Suured autasud võivad mõnikord motivatsiooni vähendada või panna inimest mõtlema, et see pole küll see, mida oleksin tahtnud.

Tunnustamise mõju on suurem, kui nad on üllatused. Ootus, mis käib kaasas etteteadaoleva autasu või preemiaga, vähendab nende mõju. Erinevus on dopamiinis, mis on uudsuse neurotransmitter. Võti on peidus just uudsuses. Dopamiini võib nimetada ka motivatsiooni hormooniks. Ootamatu tänu ja kingitus panevad meid ennast hästi tundma.

6. Pane tähele väikseid momente

Pane tähele väikseid detaile, mida inimesed teevad. Mine ja tee mõnikord nende eest mingi jupike tööd, saada neile toredaid teateid ja anna märku, et oled neid tähele pannud ja märganud nende pingutust. Ära oota sellega aastalõpukõneni või aastavestluseni, vaid tee seda kohe.

Kõik need väikesed asjad võimaldavad ellu viia suuri ja olulisi asju.

Kõige selle taga on filosoofia – üks väike samm sinu elus toob kaasa suured muutused. Tee see väike samm kohe ja edasilükkamine pole sinu jaoks enam probleem.

 

Ruti Einpalu, ACC

Coach ja koolitaja

International Coach Federation Estonia liige