Maailmas meie ümber on usaldust vähem kui kunagi varem. Seetõttu on ka juhtida keerulisem kui kunagi varem.

Sain telefonikõne ühelt noorelt juhilt. Ta oli ametis olnud umbes pool aastat. Olukord tema meeskonnas oli keeruline – pinged, tülid, avalik vastutöötamine kuni selleni välja, et osad inimesed ei ilmunud koosolekutele kohale või siis lahkusid sealt, kuidas ise tahtsid, ilma sõnagi lausumata. Rääkimata kuulujuttudest, tagarääkimisest.

See juht kirjeldas, mis seisus ta selle meeskonna sai (jah, seal juba olid pinged) ja mida kõike ta oli proovinud selleks hetkeks teha. Selge oli see, et ta oli pingutanud, aga tulemust ei olnud. Ja ta oli kokkukukkumise äärel.

Ta rääkis mulle oma järgmise päeva koosoleku plaanist, mida ta kavatseb seal öelda.

 

Kuidas sa ennast (päriselt) tunned?

Ma küsisin tema enesetunde järele. Ta ütles, et ta ise on täitsa OK, kõik on korras.

Ma küsisin, et kuidas ta ennast PÄRISELT tunneb. Ta pidas pausi ja hakkas nutma nagu hakkab nutma inimene, kelle tunnetest ei ole hoolitud, kes on haiget saanud, kes on üle oma võimete pingutanud ja kes ei ole iseendale lubanud ühtegi emotsiooni, vaid on ennast ainult tagant piitsutanud.

Peale pausi ta ütles: „… ülesõidetud, kurb, lootuse kaotanud, väsinud…“

Ma küsisin: „ Sul on homme koosolek. Mida sa ütled neile, kui sa oled PÄRIS aus ja räägid iseendast PÄRIS AUSALT.“

Ja ta ütles neile sellel koosolekul, kuidas ta ennast PÄRISELT tunneb, mida ta igatseb ja mis on talle oluline. Ja asi hakkas hargnema. Rohkem ma temast ei kuulnud.

 

Raudrüüs juht

Aegajalt puutun kokku juhtidega, kellel on tiimides erinevatel põhjustel keerulised probleemid, konfliktid ja suured pinged. Nad on vaprad ja pingutavad metsikult, et sealt välja rabeleda, et tiimid hakkaksid toimima.

On üks asi, mida nad paljudel juhtudel endale ei luba – olla läbipaistvad. Olla ausad ja ehedad iseenda ja oma tiimi suhtes. Olla inimene, koos oma nõrkustega.

Nad ütlevad, et nad on OK. Esiteks, nad petavad iseennast. Teiseks ajavad nad segadusse ümbritsevad inimesed. Nende meeskonnad näevad neid tugevatena, pigem hoolimatutena, mõistmatutena, kel on seljas raudrüü, millelt kõik nooled tagasi põrkuvad. Ja siis võib juhtuda, et neid nooli tuleb rahena. Meeskonna ja juhi vahel haigutab kuristik. Usaldus on kadunud. Kadunud juhi suure pingutuse tõttu olla vapper.

Kaitsepositsioonilt juhtides hakkab juht kaotama mõju

Maailmas meie ümber on usaldust vähem kui kunagi varem. Seetõttu on ka juhtida keerulisem kui kunagi varem. Usalduse üks komponent on aga läbipaistvus.

Küps juht julgeb näidata oma hirme ja ebakindlust ning rääkida oma nõrkustest. Kui vaja, siis ta vabandab. Kui vaja, siis väljendab selgelt, kuidas ümbritsevate käitumine teda mõjutab ja kuidas ta ennast tunneb.  Siis saavad inimesed temaga samastuda ja teda mõista. Kui juht muutub läbipaistvaks, siis meeskond saab lähedasemaks, konfliktid vähenevad ja usaldus kasvab.

Kui aga kaotame oma läbipaistvuse ja hakkame juhtima kaitsepositsioonilt, siis hakkame kaotama juhi kõige olulisemat omadust – oma mõju. Ja miskipärast kipub see juhtuma just kõige keerulisemates olukordades.

On ekslik arvata, et see käib ainult noorte juhtide kohta. Ka kõige kogenumad juhid võivad sattuda sellisesse olukorda, kus suhted on puntras tiimiga, kolleegidega või hoopis juhiga. Kui suhted ei tööta, siis ei tööta mitte midagi.

Kes mõistaks juhti?

Hea juht mõistab alati enne. Nõnda nagu ema mõistab oma last enne kui ta ootab, et laps teda mõistaks. Vastasel juhul ta kaotab mõjujõu. See on aga kulla hinnaga.

Selleks, et juht jaksaks oma tiimi mõista, vajab ta ka ise mõistmist. Kes on see, kes sind mõistab? Otsi ta üles!

 

Ruti Einpalu, PCC

Kui vajad dialoogipartnerit, siis tule coachingusse. Kirjuta ruti@einpalu.net või helista 5029960