Viimasel ajal näib kõikide hädade põhjus olevat halb kommunikatsioon. Mida saab teha, et seda parandada?

Kui minust sai noor juht Hansapangas, siis kuulus mu tööülesannete hulka teatud sündmuste puhul kõnede pidamine, nagu ikka juhtidel kombeks. Ja mul oli väga hea kõnelemisõpetaja. Ta tegi mõned kommentaarid, millest kaks panin endale kõrva taha ja mida pean oluliseks tänase päevani. Esimene oli see, et kui sa hakkad rääkima, siis lase oma hääl alla. Ja teine: räägi mõtet! Jah, aga kuidas?

Avastasin, et mõtet on palju lihtsam rääkida, kui ma räägin mingit lugu. Ja kõikidest lugudest kõige lihtsam on rääkida mingit omaenda isiklikku lugu. Nõndaviisi jõudsidki minuni lood ja metafoorid.

Sellest ajast saati jälgin ma huviga erinevaid kõnelejaid, eriti neid, kes saavad auditooriumi tähelepanu ja tõmbavad inimesi kaasa. Sageli kasutavad nad lugusid, metafoore ja sümboleid.

Kõnelemisülesanded koolitajana on mul tänasel päeval pisut teistsugused ja see on kohati ka osa minu põhitööst. Juhtimaks inimeste tähelepanu, lihtsustamaks nende arusaamist ning hõlbustamaks meeldejätmist ja õppimist, kasutan ma ka ise päris palju metafoore ja lugusid. Viimatimainitus nende suur mõjujõud seisabki.

 Metafooride ja lugude tõhusus seisneb selles, et:

• need võimaldavad vaadata asju uuest vaatenurgast (võitjate põlvkond, võtmetegevused, plats puhtaks);
• nende abil saab selgitada keerulisi mõisteid lihtsalt ja konkreetselt (olen üks suur kõrv);
• need jäävad meelde, kuna toovad välja rutiinist ja tekitavad kuulajas isiklikke seoseid (mees nagu orkester);
• nende taga on uskumuste süsteem, mis võib meie uskumusi ja maailmale vaatamise viisi nii kahtluse alla seada kui ka muuta (“ükskord me võidame niikuinii” – loe näidet altpoolt);
• need tekitavad vähem vastupanu kui nõuanded ja õpetamine (loe kiirabi näidet allpool);
• need kõnetavad meie alateadvust ja võimaldavad meil samastada ennast kangelastega (Pipi: “Ma saan alati hakkama”; Arabella, mereröövli tütar: “Võib-olla saab headusega palju rohkem nodi kokku ajada”);
• need toovad kaasa emotsiooni, mis hõlbustab meeldejätmist (jahtuv majandus, kummitempel, rehepaplus).

Lugudest kõige võimsamalt mõjuvad isiklikud lood. Jutustades ausalt oma lugu, saadab rääkija samal ajal kuulajale edasi (varjatud) sõnumi, et ta usaldab ja austab teda, jagades temaga oma mõtteid ja iseennast.

Metafooride ja lugude mõjujõud: 2 näidet

Kõik me teame 1988. aastal “Eestimaa laulu” suursündmuselt pärinevat fraasi “ükskord me võidame niikuinii”. Need sõnad tõid kaasa terve uskumuste süsteemi muutuse meie rahva meeleseisundis: tärkas usk, et võimatu võib siiski saada võimalikuks ja kord me iseseisvume riigina taas. See fraas sai omamoodi metafooriks, mis muutis meie uskumusi, andis eneseusku, ja lõpuks saigi teoks. Lood mõjutavad, mitte ei survesta.

Teine näide n-ö maisemast vallast. Kui mu poeg oli viiendas klassis, tuli neile meelemürkidest rääkima keegi kiirabist. Kõneleja tormas viimasel hetkel oma punastes tunkedes sisse ja selgitas, et oli just elustanud Viru ringil üht üledoosi võtnud noort. Sellega sai ta kohe täistähelepanu. Kõneleja ei andnud ühtegi nõuannet ega õpetussõna, ei lugenud moraali. Vaid tõi loo elust enesest. Ei mingit survet. Mõju õpilastele oli märkimisväärne.

Metafoorid vale vankri ees

Kümmekond aastat tagasi tegin mõjutamisoskuste koolitust ühe kommunikatsioonibüroo töötajatele. Teise päeva lõpus rääkisime seal metafooridest ja minu üllatuseks äratas see teema väga suurt vastupanu. Nüüdseks tean ma väga hästi, mida oleksin pidanud sel hetkel ütlema: “Te olete oma töös sageli kogenud, et metafoore ja lugusid kasutatakse ära omakasupüüdlikuks mõjutamiseks, manipuleerimiseks, tähelepanu eemale juhtimiseks.”

Nii ongi. Metafooril on võime asjade mõistmist oluliselt edendada, ent ka moonutada, sest metafoori kaudu saavutatav nägemisvõime on samas ka omamoodi nägemisvõimetus.

“Andke mulle tugipunkt ja ma liigutan maailma.” Oleme küllap kõik kuulnud seda Archimedese lauset. Sealtsamast tuleb ka n-ö kangiefekt, mida sageli kasutatakse, kui tahetakse kirjeldada mingi suurema asja liikuma saamist, mis muidu on võimatu. Metafoor on nagu see kang. Pead ise valima, millise eesmärgi heaks sa selle kangi käiku lased. Ja siis võibki juhtuda, et ükskord me võidame niikuinii!

 

Ruti Einpalu, PCC