Sport ja militaarsfäär

Juhtimises kasutusel olevad tööriistad on väga sageli kahe taustaga pärinedes kas spordist või militaarsfäärist. Näiteks arenguvestluse jäljed viivad militaarsfääri ja Teise maailmasõja järgsesse aega, coaching on aga hoopis uuem tööriist (eelmise sajandi seitsmekümnendad) ja tuleb spordist.

 

Coachingu algus – Gallwey ja sisemine mäng

Tenniseekspert Timothy Gallwey on mees, kellest alates võiks arvestada professionaalse coachingu ajalugu. Gallwey tekitas ca 45 aastat tagasi palju segadust väitega, et tennisemängija peamine vastane ei asu teisel pool võrku, vaid tema enda peas. Gallwey väitis, et kui suudad coachi/treeneri abiga selle sisemise vastase “kõrvaldada”, siis avalduvad sinu tegelikud loomupärased võimed.

 

Mida Gallwey tegi?

Ta oli märganud, et sportlaste tulemused paranesid märgatavalt, kui ta EI keskendunud nende vigadele, EI pakkunud lahendusi, vaid treenis neid avatud küsimuste abil. Stress ja eneses kahtlemine vähenesid, keskendumisvõime paranes ja paranes ka sooritus. Sportlane parandas ennast ISE isegi teadmata, et ta oli kusagil eksinud või vea teinud. Rõhuasetus liikus vigadelt soovitud soorituse visualiseerimisele. See oli põhimõtteline muudatus sporditreeningutes.

 

Sisemine mäng

Gallwey pani oma mõtted kirja The Inner Game sarja raamatutes, mis jõudsid  bestsellerite edetabelite tippu (The Inner Game of Tennis, The Inner Game of Stress).  Gallwey väide “sisemisest vastasest” oli 40 aastat tagasi üsna skandaalihõnguline. Ta näitas ajakirjandusele mitmel korral reaalselt ette, kuidas ta tegutseb.

Kuigi täna me seda kõike teame, ei kasuta me seda sugugi üleliia ei (tava)spordis ega ka oma elus ja juhtimises.  Kui see sind intrigeerib nii nagu 40 aastat tagasi tervet Inglise spordiüldsust, siis vaata ajaloolisest videost, kuidas Gallwey õpetab umbes 50 aastase Molly, keda ta näeb esimest korda ja kes pole kunagi reketit käes hoidnud, 20 minutiga tennist mängima kaamerate silme all.

 

Mõned olulised detailid video juurde:

1. Molly ei ole varem tennist mänginud ja ei ole viimased 20 aastat teinud mingit sporti
2. Gallwey teeb kõigepealt lihtsa fookuse juhtimise ülesande (NB! Molly ütleb “bounce” ja “hit”)
3. Molly on keskendunud “bounce-hit protsessi” ja unustab kaamerad
4. Hiljem palub Gallwey Mollyl lihtsalt kuulata palli häält oma reketil
5. Gallwey EI kiida kogu protsessi jooksul Mollyt ega EI anna ka kuidagi märku, et miski võiks olla kehvasti
6. Gallwey õpetab servi läbi rütmi ja tantsu “da,da,da”
7. Gallwey laseb Mollyl ette kujutada/visualiseerida ennast servimas ja palub kohe proovida

Tõesti, Molly mängib 20 minutiga.

Kuidas seletada Molly ülikiiret edenemist?

• Molly on tugevalt hetkes kohal
• Molly on kontsentreerunud ja samas lõdvestnud- stressivaba õpikeskkond on hinnnguvaba (nii positiivsetest kui korrigeerivatest hinnangutest). Mollyl ei ole aega iseennast oma mõtetega segada. Hinnangutel iseenda kohta pole lihtsalt ruumi.

Ja mis välja tuleb – Mollyl on talent, millest ta ise ei tea. Ta õpib väga kiiresti, Molly keha justkui teaks, kuidas tennist mängida. Molly tulemus näitab tema potentsiaali ja peegeldab ka seda, mida tema treener (antud juhul Gallwey) usub tema kohta. See ongi coaching (kootsing).

Ruti Einpalu, PCC