Iga uue aasta alguses pakatab sotsiaalmeedia EESMÄRKIDEST JA LUBADUSTEST.

Mina EI OLE eriti eesmärkide inimene. Enamik imestab selle peale, et kuidas ma siis nii kaua hakkama olen saanud. Aga olen. Eesmärgid on mu kõikides töökohtades mingil kujul olemas olnud, aga mina töötasin nende taustal ikka printsiibil – teen tööd, mida armastan, mis minuga kokku sobib. Teen nii hästi kui suudan.

Eile aga mõtlesin välja oma 2024.aasta eesmärgi! Täiesti valmis see veel ei ole, aga mõte tundub põnev ja ehk ka ajakohane: “Mida ma võiksin teha vähem või üldse mitte ja samal ajal saavutada sama tulemuse?”

 

Mis oleks kui teed 80% vähem ja ikka saavutad oma eesmärgid?

Kui uskuda Pareto printsiipi, siis on see võimalik. Pareto printsiip on tuntud kui 20/80 reegel, mille järgi saab 80% tulemist kätte 20% pingutusega. Viimase 20% tulemuse saamiseks kulub aga 80% pingutust. Kurb tõsiasi on see, et sageli me lükkame edasi nende kõige olulisema 20% tegemise, asendades selle vähemtähtsa 80%-ga.

Kas ma saaksin vähendada oma ülesannete nimekirja või on see pelgalt illusioon? Mis asjad ma võiksin jätta tegemata, ent siiski saavutada oma eesmärgid?  Mind pureb kahtluseuss – ei ole ju koogi sisse võimalik panna 20% komponentidest ja saada ikka sama maitsev kook🤣. Aga isegi siis, kui see on illusioon, on see kasulik mõtteharjutus.

 

Idee juhtidele juhtimisvestluste läbiviimiseks

Igal aastal kohtun koolitustel juhtidega, kellega koos mõtestame arenguvestlusi. Üks häda juhtimises on see, et kui sealt loomingulisus, huumor ja julgus (olla mina ise) ära kaob, siis jääb asemele vormide täitmine ja sunnitöö. Ja see on iga protsessi hukatus. Isegi siis, kui see protsess on välja arendatud McKinsey või Bain & Company poolt!

Mis oleks, kui juht palub oma vestluskaaslasel juurelda selle kallal, mida võiks tegemata jätta ilma, et tulemus halvemaks läheks. Ja mida juht võiks tegemata jätta – ja midagi halba ei juhtuks. See oleks vastupidine „going for an extra mile“ filosoofiale.

Loomingulisusest veel – vanem tütar tuli hiljuti turundusspetsialisti tööintervjuult ja ütles, et värbamiskomisjon oli palunud tal laulda laulu, mis teda iseloomustaks🤣. Ja ta laulis “I am walking on sunshine”. Kas laulmise võiks töö juures arvestada 80% või hoopis 20% sisse?

 

Mida mina võiksin tegemata jätta 2024?

Esimene impulss võib välja näha sedamoodi – mitte midagi ei ole võimalik ära jätta❌. Vähemalt minul🙃.

Ehk võib siin abi olla heast kolleegist või sõbrast. Tõepoolest, kui mõtled töökoormuse all ägavale sõbrale, siis tuleb pähe mitu mõtet, mida ta võiks mitte teha. Tema ise ilmselt nii ei arva. Teema avaldab vastupanu!

3 kuud tagasi tegin olulise muudatuse ja hakkasin postitama LinkedIn-s. Teen lühemaid postitusi kord nädalas. Minu sotsiaalmeedia aeg on esimene asi, kus on võimalik midagi ära jätta.

Mida sina saad teha, et mitte olla “ülemaailmse ületöötamise epideemia” osa. MIS ON SINU 20%, JA MIS ON 80%?

 

Ruti Einpalu, PCC

P.S. Lisan siia oma eelmise aasta populaarseima LinkedIn postituse lingi http://bit.ly/3H9vXRk (inspiratsioon meie tüvitekstist “Tõde ja Õigus”)