Mida me tahame?
Kui me väiksed olime, siis ütlesid vanemad meile, mida me peame tegema ja pragasid või õpetasid meid, kui me ei teinud.
Kui me kooli läksime, siis ütlesid õpetajad meile, mida me tegema peame ja pragasid nendega, kes ei teinud. Keegi ei küsinud meie käest suurt midagi, kui et ainult seda, mis oli kodus õppida antud.
Kui me keskkooli lõpetasime, siis küsisid ühtäkki kõik meilt, mida me tahame või kelleks me tahame? Ja me ei teadnud päris täpselt.
Kui me käisime ülikoolis, siis tegime seda, mida õppejõud ütlesid, et me tegema peame.
Kui saime esimese töökoha, siis ütles ülemus meile, mida me tegema peame.
Kui saime ise ülemuseks, siis ütlesime ise teistele, mida nad tegema peavad. Ja ei küsinud suurt midagi.
Kui meie töö ennast ammendas, siis küsisime endalt, mida me tahame või kelleks me tahame. Ja ei leidnud vastust.
Meil ei ole ka praegu väga head vastust. Ja ega me ei taha ka väga, et keegi küsib.
Aga äkki võiks siiski keegi küsida?
Ja kuulata.
Ja uuesti küsida.
Ja kuulata.
Mida me tahame või kelleks me tahame?
Kui küsida iga riigimehe käest, iga ettevõtja käest, iga looja käest, iga ema ja isa käest, iga lapse käest …
Ruti Einpalu
Coach ja koolitaja
