Head sõbrad! On kaks koolitust, mida mitte keegi peaaegu mitte kunagi ei telli. Need on tunnustamise/positiivse tagasiside ja aktiivse kuulamise koolitused. Aga nüüd see siis juhtus – tehnoloogiafirma tellis 3-päevase aktiivse kuulamise koolituse juhtidele. Kaks päeva on läbi ja kolmas toimub paari nädala pärast. Olen koolitajana väga rõõmus ja õnnelik, sest näen, kuidas kuulamine muudab meid kõiki paremaks. See annab juhtidele uue ja üllatusliku väljakutse. Sest see on palju raskem kui arvata võiks. Aga tulemused on innustavad.

Aktiivne kuulamine ei ole tegelikult kuulamine, vaid on hoopis mõistmine.

Aktiivne kuulamine ei ole pelk peegeldamine ja ümbersõnastamine või mingite sõnade kordamine. Aktiivne kuulamine on palju enamat. Ainult selline protsess, mille käigus rääkija ütleb kuulajale, et jah, sa tõepoolest mõistsid mind, kvalifitseerub aktiivseks kuulamiseks.

Ja sellise kuulamise mõju on maagiline – see muudab meie ajukeemiat, suurendab meie koostöisust ja vähendab meie egotsentrilisust ja oma mõtteviisist kinnihoidmist. See mõjub positiivselt meie enesehinnangule, parandab suhteid ja loob sildu inimeste vahel. Nii tööl kui ka väljaspool tööd. Pinge väheneb, probleemid muutuvad väiksemaks ja inimesed avanevad. Seda kõike ütlesid koolitusel osalejad.

Vapruse proov koolituse protsessis

Koolitaja väljakutse

Aktiivse kuulamise interaktiivne koolitus on koolitaja jaoks üsnagi väljakutsuv. Põhjus on lihtne – kuna õpitakse juhtima teise inimese emotsioone läbi mõistmise ja kuulamise, siis selles protsessis iseenesest tekib palju emotsioone. Ja koolitaja peab nendega toimetama. See on raske, aga ainuvõimalik, et osalejad  saaksid õppida. Koolitaja juhib aktiivse kuulamise õppimise protsessi ise kogu aeg osalejaid aktiivselt kuulates.

Koolitaja võib valida ka lihtsama tee ja muuta koolituse loenguks. See tähendab, et osalejad ei saa ise harjutada ja kogeda, kuidas hea kuulamine tegelikult olukorda muudab. Tagajärg on see, et õppimist ei teki, aga ei teki ka emotsioone ja vaidlust.

Osalejate väljakutse

Koolitus on üles ehitatud isiklikule kogemisele, analüüsile ja refleksioonile. Omaenda nahal tunnetatakse läbi sobivaid ja mittesobivaid variante. Teooria võib selge olla, aga sellest ei muutu veel mitte midagi. Ainult see loeb, kui sa ise harjutad, pingutad rollimängudes mängida iseennast ja oma partnerit vaheldumisi ja kuulad teise osapoole tagasisidet. Pingutad kuulata partneri lugu ja samal ajal hoiad tagasi oma lugu. Ja siis sa saad aru, et see on nii raske, et higi hakkab tilkuma.

Ja nagu üks osaleja ütles: „Kuidas ma saan samal ajal teda kuulata, siis mõelda, mida ta võib tunda ja siis mõelda, kuidas ma seda talle ütlen ja samal ajal 100% kohal olla“. Kohe ei saagi, aga annad oma parima. Aju ragiseb ja säriseb ja kõik tundub nii ebaloogiline ja mitteeluline! Kusagil koolitusprotsessis tekib vaidlus (välja näeb see umbes nii, et keegi ütleb, et see on nõme ja ei toimi), mis tegelikult tähendab, et ta on õppima hakanud.

See protsess on ülimalt põnev. Osalejal tuleb endas sees ületada mitmed tõrked – tõrked rollimängude ja harjutuste ees, vastuolu oma senise elukogemusega, ebaõnnestumise stress ja kindlasti on seal veel midagi. Aga nagu hariduspsühholoogid ütlevad, siis õppimine ei peagi kerge olema ja inimene õpib päriselt ainult olles väljapool mugavustsooni. Ja siis kui natuke asi kohale jõuab ja midagi välja tuleb, siis on uks uude maailma lahti muugitud ja vähemalt osad tõrked enda sees ületatud. Teisele inimesele pühendumine, tema mõistmine ja seeläbi tema toetamine on kangelastegu meie individualistlikus ühiskonnas.

Elupikk õppimine

Miinimaalne aeg aktiivse kuulamise esmaseks õppimiseks on kaks päeva. Kiirkorras seda teha  ei saa ja suured ja kõrged positsioonid ja diplomid ei aita. Kuulamine on heaks juhiks, spetsialistiks olemise baasiline oskus. Nii lihtsalt kui see ka ei kõla, on kuulamine tegelikult „advanced“ oskus. See eeldab tõepoolest, et midagi endas tuleb muuta alustades sellest, et fookus iseendalt liigub teisele.

Reaalsus on see, et  kahe ja kolme päevaga ei saa kuulamist selgeks. Õigupoolest ei saa me seda keegi mitte kunagi selgeks. Sest see on ELU pikkune õppimine ja paremaks juhiks, lapsevanemaks, inimeseks saamine.

Selleks, et olla hea kuulaja, peab sul olema õige „mindset“ ja vajalik „toolset“. Kui see viimane on olemas, aga puudub õige suhtumine ja hoiakud, siis kehvemal juhul nimetatakse seda manipulatsiooniks. Kui on õige „mindset“, kuigi tehnikad on puudulikud, siis suure tõenäosusega me õnnestume. Sest pole vaja olla tehniliselt perfektne, oluline on see, et teine osapool tajub, et sa tahad ja üritad teda mõista. Sellest piisab.

Suhted ja tulemus

Juhid võivad öelda, et mis usaldusest ja suhetest me räägime – tööd on vaja teha, tulemust on vaja. Ka nii võib tulemuseni jõuda. Aga see on vaevaline inimeste tagant utsitamine ja pidev peamurdmine, miks nad ei võta initsiatiivi ja vastutust. Rõõmu ei ole, motivatsiooni ei ole ja inimesed distantseerivad ennast tööst tehes ära minimaalselt vajaliku.

Ükskõik, kas me tahame või ei taha, suhted on alati enne tulemust. Ükskõik, kas me tahame või ei taha, emotsioon on enne argumenti ja fakti ning võidab alati. Kui me juhina tahame luua usaldust ja tugevaid suhteid oma inimestega, siis ainus teerada, mis viib selleni, on oma inimeste tähele panemine, kuulamine ja loomulikult ka ise avanemine.

„Elu on liiga lühike, et MITTE KUULATA inimesi enda ümber!“ Nii ütles Aleksandr Trofimov, üks viimasel koolitusel osalejatest.

 

Ruti Einpalu, PCC

Coach ja koolitaja

Huvi korral loe lisaks aktiivsest kuulamisest