Enamasti me arvame, et oma seisukoha “mahamüümiseks” tuleb rohkem rääkida, leida lisaargumente ja aina osavamalt veenda. Nii me siis otsime üks-ühele suhtlemisel või koosolekutel seda pausi, kuhu torgata oma suurepärased mõtted. Enne seda oleme neid mõtteid tükk aega oma peas ette valmistanud, et efektsemalt mõjuda. Kuigi me pole oma ideedega väljatulemise hetke oodates saanud rääkida, ei ole me tegelikult saanud ka kuulata, kuigi võime korrata veatult eelkõneleja viimast fraasi. Sama teevad ka teised laua ümber olijad – kõik räägivad, kes mõttes, kes kuuldavalt, aga vähesed kuulavad tegelikult.

 

Nõiaring

Vanematel ei ole aega kuulata oma lapsi, õpetajad ei jõua kuulata oma õpilasi. Juhid räägivad ja nõuavad, töötajad eskalleerivad probleeme. Kui küsimegi küsimusi, siis vastame neile ise. Või küsime ainult oma loo eelduste kontrolliks ja tegelikult ei jaksa kuulata vastust.  Kõik räägivad ja keegi ei kuula kedagi.

 

Kuulamine ravib

Kuulamine, mis ehitab sildu inimeste vahele ja loob usaldust, ulatub aga palju sügavamale kui eelkõneleja viimaste fraaside kordamine. Päris kuulamine viib mõistmiseni. Nii et teine osapool saab öelda: “Jah, ta kuulas mind ära ja tõesti mõistis mind!”. Päris kuulamine ravib.

 

Relvarahu

Kui ma tunnen ennast mõistetuna, siis väga huvitaval kombel ei ole mul vaja enam pidada partisanisõda ja ennast pidevalt kaitsta. Minu koostöövalmidus tõuseb ja ma olen valmis vastu tulema teise osapoole soovidele ja eesmärkidele. Barrikaadid ja relvad langevad ja kuulamine ehitab meie vahele usaldussilla. Kui mind on kuuldud, siis ma tunnen ennast olulise ja vajalikuna. Suurt muud ei olegi tihtipeale vaja.

 

Mis toimub meie ajus?

Kuulamine on õigupoolest ainuke oskus, mis aitab teise osapoole emotsioone juhtida. See algab teise inimese emotsioonide äratundmisest ning nende tagasipeegeldamisest. Emotsioonide nimetamine aitab aju mandelkeha rahustada. Mandelkeha reaktsioon väheneb ja loogilise ning ratsionaalse mõtlemisega seotud aktiivsus prefrontaalkorteksis suureneb. Pingelised emotsioonid lahtuvad ja koostöö- ning probleemilahendusvõime taastub. Selleks, et me seda suudaksime, on vaja hoolida teisest inimestest ja arendada oma empaatiavõimet.

 

Kui juhid õpivad südamega kuulama, siis saavad nad vastutasuks tunnete juhtimise oskuse ja motiveeritud töötajad. Hea juht teab, mida ta ise tunneb. Ta mõistab, mida teine inimene tunneb ning tajub, mida tema tiim tunneb. Hea tippjuht tajub terve organisatsiooni meeleseisundit ja ei karda kuulata oma inimeste kahtlusi.

 

Tegelikkuses tagurpidi Antsud

Keerulistes olukordades teeme tavaliselt risti vastupidist sellele, mis tulemust tooks. Muudatusi läbi viies ja kõhklusi ning vastupanu kohates veename, seletame, lõpuks ähvardame ja tagatipuks kehtestame sanktsioonid. Inimene, keda see puudutab, tunneb, et tema mõtetega ei arvestata, teda ei väärtustata. Lõpuks ta lülitab ennast välja ja distantseerub. Initsiatiivikamad lähevad lihtsalt minema. Ja juhil ei jää muud üle, kui tõdeda – kui mul oleks paremad, initsiatiivikamad alluvad, küll ma siis teeks need firma eesmärgid ära.

Näeme sedasama käitumist laste pealt. Kui laps ei õpi, siis loeme moraali, ähvardame, võtame “piitsa ja prääniku”. See kõik ei toimi ja teismeline sulgub endasse. Olulisi asju ta meile enam ei räägi.

Või ka klientide pealt – klient kahtleb, kas osta või mitte. Meie aga muudkui müüme ja müüme ja müüme. Kui klient lahkub, ei ole meil õrna aimugi, mida ta mõtles ja miks ta tegelikult ei ostnud.

Ja täpselt sama võib juhtuda ka tulemust mitte andva või ummikus oleva töötajaga. Küsime, anname tagasisidet ja selgitame – tema aga vaikib. Selgitame aina rohkem, lohutame, hurjutame, räägime aina rohkem. Lõpuks lõpetame jutuajamise ja tõdeme, et me ei saavutanud midagi.

Kuldreegel: “Kuula”

Keerulistes olukordades tuleb “rääkimise õigus” välja teenida. Ainus valuuta, mille eest saab osta rääkimise õigust, on kuulamine. Ja selline kuulamine, mis ulatub mõistmiseni.

Kuldreegel ei ole “Räägi. Räägi. Räägi”, vaid hoopis “KUULA”. Kuulamisoskust peetakse kõige keerulisemaks suhtlemisoskuseks. Selleks, et pihta hakata, tule koolitusele ja küsi pakkumist.

 

Ruti Einpalu, ACC

Coach ja koolitaja

Foto: Jean-Pierre Declemy