Kumb on enne – huvi või oskamine?
Vean kihla, et sa eksid! Šokolaadikomm kui võidad!

Ehk siis: kas selleks, et areneda, peab sul enne olema huvi asja vastu või oskus? 

Enamik inimesi kratsib kukalt ja vastab, et huvi! See on üks intrigeerivamaid küsimusi, mida hariduspsühholoog Grete Arro oma tudengitelt küsib, teades juba ette, et vastus saab olema vale.

Jah, teaduspõhine vastus on, et enne ei pea olema huvi, vaid oskamine.

Lihtne näide:
Hea tuttav sai mõned aastad tagasi endale muude tööülesannete hulgas ülesande vastutada kodulehe SEO optimeerimise eest. Ta ütles, et ta ei teadnud asjast midagi ja see oli üks kõige ebameeldivamaid ülesandeid tema jaoks – 0 huvi! Eks ta siis püüdis midagi teha, kusagilt midagi õppida, aga asi ei edenenud. Kuni ta sattus koolitusele, kus kõik asetus süsteemi ja ta hakkas asjast aru saama.

Ja sel hetkel, kui tuli esimene tulemus ja eduelamus, sai ta aru, et see võib olla täitsa põnev ja tekkis huvi saada paremaks.

Mida see teadmine muudab?

Päris palju. Tekib lootus, et me ei kanna iseennast ja teisi nii kergekäeliselt maha.

Näiteks võime mõelda: „Reaalained ei huvita mind ja ei huvitanud ka mu isa ja vanaisa, järelikult pole need minu jaoks.“ Või kui sa oled juht, siis võid mõelda, et see inimene seda nagunii ei omanda, tal puudub igasugune huvi.”

Tegelikult võib probleem olla palju lihtsam – me ei oska seda veel piisavalt hästi, et see saaks huvitavaks muutuda.

Kui ülesanne tundub segane ja me ei saa asjale pihta, on eduelamust vähe ja me kipume loobuma. Kui tekib tunne, et „ahhaa, ma saan hakkama!“, muutub ka meie hoiak ja võib tekkida huvi.

Oluline on teada:
alati ei sünni meisterlikkus huvist, vaid tihti hoopis huvi meisterlikkusest.

P.S. Mõni sõna lisaks motivatsioonist

Kui huvi on konkreetne tõmme mingi teema või tegevuse poole, siis motivatsioon on jõud, mis paneb sind midagi tegema. Motivatsioon võib tuleneda huvist, aga ei pruugi. Näiteks võib sul olla soov mingi asi ära õppida, sest seda on tööks vaja – isegi kui tundub, et teema ei huvita.

Motivatsioon on justkui kolme jalaga taburet. Selleks, et taburet püsti seisaks, on vaja kõiki jalgu.

Need motivatsiooni alustalad on tegelikult meie psühholoogilised baasvajadused. Need on sünnipärased ja mida rohkem neid eirata, seda enam osutavad inimesed vastupanu:

1. Kompetentsus – tunne, et ma saan hakkama. Kui ma kogen pidevalt ainult seda, et midagi ei tule välja, siis motivatsioon ei saa tekkida ja huvi saada paremaks kaob. See põhjendab ülalpool toodud teemat – “kumb on enne – huvi või oskamine”.
2. Seotus – tunne, et ma olen teistega seotud, minust hoolitakse. Kui mul seda tunnet ei ole, siis ma lähen ärevaks ja ei suuda pühenduda
3. Autonoomia – neist kolmest kõige olulisem. Tunne, et ma suunan ise oma valikuid. See, mida ma teen, on minu jaoks mõtestatud ja põhjendatud.

Üks kõige võimsamaid motivatsiooni hoobasid on mõtestamine, tähenduse loomine – näiteks suudan välja mõelda, kuidas see asi, mida ma teen, milles arenen, on mulle kasulik kas nüüd ja praegu või tulevikus. Siin on väga oluline, et autonoomia nõue oleks täidetud. 

NB! Suur oht! Kui mõtestatus on korporatiivses korras peale surutud või manipuleeritud, siis toimub bumerangiefekt ja sama asi hakkab motivatsiooni lagundama.