Kirjutasin üles ühe noore projektijuhi mõtted, kuidas ta töötajana valmistas ette arenguvestluseks. Esimene inimene, kes selle loo läbi luges, ütles: „Täiesti fenomenaalne!“

Tegelikult algas kõik koolitusega, kus me kogu arenguvestluste protsessi tükkideks võtsime ja siis jälle kokku panime. Koolitusel olin ma koos oma juhiga ja kolleegidega, seega oli meil (st. minul ja minu juhil) ühesugune arusaam ja stardipunkt.

Nädalapäevad enne vestlust sain ma juhi käest kirja palvega ette valmistada. Kirja kõige tähtsam osa oli abistavad küsimused. Teadsin, et ettevalmistus on tähtis ja seetõttu planeerisin eeltöö vahetult eelmisele õhtule. Palusin ka elukaaslasel varuda aega minu jaoks, juhuks kui vajan abi.

Arenguvestluse ettevalmistus

Panin lapsed magama ja alustasin. Kell oli 21.00. Võtsin oma kalendri lahti, juhi poolt saadetud abiküsimused ette, lisaks veel koolitusmaterjalid ka ja hakkasin pihta. Kirjutasin kalendrist välja kõik olulised ja meeldejäävad sündmused.

Esimene abiküsimus oli: Palun mõtle, missugused olid sinu 3-5 kõige õnnestunumat tegevust/projekti? Mida just Sina tegid, mis aitas kaasa eesmärgi täitmisele? Mida soovid teha teinekord teisiti?.

Sündmuste nimekiri ees, valisin nendest välja olulisemad ja suuremad õnnestumised. Kogu vestluse loogika oli mul koolituselt teada ja ma teadsin, et minu ülesanne on ennast analüüsida – mida ma tegin, et me õnnestusime. Tajusin enda sees väikest tõrget: „Noh, mis ma siis ikka nii väga tegin, projekti juhtisin ju, mis siin ikka rääkida ja analüüsida…“

Otsa peale sain umbes nii: võrdlesin oma kõige õnnestunumaid projekte nendega, mis ei läinud nii väga hästi ja sealt hakkas mu mõte hargnema –  mida ma siis olin teinud teisiti kui ma õnnestusin. Näiteks: ma tajusin, et projekti liikmetel oli raske oma rollist aru saada. Mida ma tegin –  võtsin kasutusele spetsiifilise tarkvara, seadsin sisse regulaarsed tiimi koosolekud, mõtlesin läbi kuidas, millal, keda ja mis formaadis kaasata. Kõigele lisaks sain aru sellest, et need projektid, mis mulle olid hingelähedasemad ja mida ma tegin suurema kirega, hakkasid palju kiiremini „lendama“. Kogu selle analüüsi juures oli mulle abiks minu elukaaslane. Tema roll oli küsida minu käest küsimusi, et ma leiaksin iseenda seest õiged vastused, suudaksin seoseid luua ja näeksin iseenda potentsiaali. Niiviisi käisin läbi kõik küsimused ja terve aasta.

Lõpetasime kell 01.00 öösel. Analüüs oli olnud ülimalt põnev. Hommikul kell 9.00 oli vestlus.

Arenguvestlus

Mul oli terve aasta läbi kammitud, absoluutselt kõik oli värskelt meeles. Eelmise päeva ärevus oli asendunud enesekindlusega. Minu jaoks kehtis võrrand hea ettevalmistus=enesekindlus.

Vestlus kestis 2 tundi ja tajusin, et juht juhtis seda täpselt abiküsimuste plaani järgi. Meil mõlemil olid märkmikud igaks juhuks kaasas, aga mina ei vajanud oma märkmeid, sest kõik oli väga värskelt meeles. Ei mingeid arvuteid ega telefone. Täielik keskendumine.

Tulin vestluselt välja ja tundsin ennast super motiveeritud, laetud rikkaliku energiaga. Ma tundsin, et mind on kuulatud, et me vastastikku mõistsime teineteist. Kogu vestlus mõjus mulle julgustavalt ja innustavalt.

Esimene asi, mis ma tegin pärast vestlust – ma saatsin oma olulistele inimestele rõõmusõnumeid, mis ei ole üldse nii väga minu moodi. Ja muidugi tänasin oma elukaaslast.

Rasked momendid

Vestluse ajal ei olnud ebamugavaid küsimusi ja raskeid momente. Aga ettevalmistuse protsessis oli küll. Näiteks küsimus: Missugusena näed oma tulevikku 2 aasta perspektiivis?“

Ette valmistades pidin läbi mõtlema, mida ma siis tegelikult ikka tahan. Ma ei olnud sellele küsimusele varem nii konkreetselt mõelnud ja seda enda jaoks sõnastanud. Jõudsin siis selleni, et ma tahan olla väga hea projektijuht, aga ma ei taha ronida „juhtimisredelil“ ülespoole. Mulle meeldib, kui mul ei ole alluvaid, vaid on ainult abiline. Teine asi, mille ma välja ütlesin, oli see, et soovin teha kahe aasta perspektiivis kaugtööd ja minna elama Hispaaniasse. Nende asjade väljaütlemine nõudis julgust, sest kartsin, et see ei meeldi minu juhile. Kui olin selle kõik ette valmistanud, siis vestlusel sujus see kõik ilma igasuguste tõrgeteta. Ja mul on väga hea meel, et ma selle sõnastasin nii enda jaoks kui ka dialoogis juhiga.

 

Ruti Einpalu, PCC

Coach ja koolitaja

P.S. Kommentaar „täiesti fenomenaalne“ käis nii töötajapoolse ettevalmistuse kui ka juhi poolt saadetud abiküsimuste kohta. Neid oli muideks ainult 7. Tule koolitusele, et saada paremaks arenguvestluse läbiviijaks! Selle juhi imeküsimused on minu käes – kui sa tahad neid näha, siis kirjuta mulle ruti@einpalu.net

 

Loe lisaks arenguvestlustest: