Suurte võistluste ajal oleme harjunud lugema kommentaare, kuidas ja kas ühel või teisel sportlasel on õnnestunud jõuda tippvormi. Skaala, kus nende tulemus võib varieeruda ettevalmistusperioodist võistlusteni, on väga suur. Ka loomingulised inimesed – pianistid, viiuldajad, koorid, orkestrid – võivad mängida nii, et nad üllatavad iseennast ja kuulajatel jääb hing kinni ning samal ajal võib juhtuda, et suurt midagi ei tule välja, “sai kuidagi ära mängitud”. Tegelikult on see nii kõigis eluvaldkondades – meie tulemus võib varieeruda ühest äärest teise. Meie kõigi elus on olukordi, kus meie tegevuse resultaadiks on olnud tipptulemus ja me oleme saanud kätte oma võimete tipu ja olukordi, kus me kuidagi funktsioneerime, automaatselt täidame oma rolli ja isegi unustame oma potentsiaali.

Selleks, et me saaksime kätte kogu oma oskuste ja teadmiste arsenali, vajame kolme tingimust – rõõmu, positiivset pinget ja täielikku keskendumist.

Põnevaks teeb selle teema see, kuidas ajuteadlased kirjeldavad, mis toimub samal ajal meie ülikeerulises keemiakombinaadis – meie ajus.

Ilma rõõmuta ei saa

Kui me tunneme tööst rõõmu, protsess on tore ja meie töö on väärtustatud, siis meie aju eraldab dopamiini. Dopamiin on suurepärane motivaator ja vajalik eesmärkide saavutamiseks. Dopamiinil on väga positiivne mõju meie prefrontaalkorteksi funktsioneerimisele. Teatavasti on prefrontaalkorteks vajalik loogilise mõtlemise, otsuste tegemiste, probleemide lahendamise, ideede genereerimise ja muu taolise jaoks. See on meie teadliku mõtlemise staap ja peab olema töökorras, et saaksime anda parima.

Pinget ja väljakutset peab olema

Me saavutame oma parima, kui me tunneme, et protsess ja eesmärk on meie jaoks parajal määral väljakutsuv ja proovilepanev. Rõhuasetus on siin just nimel sõnal “parajal määral”. See on just see vahemik, kus aju vabastab optimaalse koguse noradrenaliini, mis võimaldab saada kätte oma parima. See on õige kogus positiivset stressi või pinget, mis on vajalik ligipääsuks oma potentsiaalile. See on seisund, mille kohta me ütleme: “See on raske, aga ma tahan ja saan sellega hakkama!”

Kui protsess tundub tüütuna, “latt on liiga madalal” ja mugavus on ilmne, siis pinget ei ole ja parimat tulemust ei järgne. Kui eesmärgid ja tähtajad tunduvad saavutamatud, viivad paanikasse ja pinge on pikema ajal jooksul liiga suur, siis võib järgneda läbipõlemine.

 

Täielik keskendumine on oluline

Selleks et saavutada personaalne tipptulemus, on oluline täielik kontsentratsioon ja fookus – see tähendab töötamist ühe asja kallal ilma pidevate katkestusteta. Fookuse seisundi taga on atsetüülkoliini vabanemine.

Rööprähklemise seisundis ei ole tipptulemuse saavutamine reaalne. Ometi on rööprähklemine muutunud meie igapäevaseks meeleseisundiks.

Kui sa enam ei mäleta, mis tähendab täielik keskendumine, siis meenuta lapsepõlve, kus raamatut lugedes või mängu mängides kogu maailm ununes ja kui ema sööma kutsus, siis pidi ta seda 10 korda tegema enne kui sa reageerisid.

 

Kui meile meeldib see, mida me teeme, selles on pinget ja vajalikul määral positiivset stressi ja me keskendume täielikult, siis oleme suure tõenäosusega voo seisundis. Voo seisundis on meie produktiivsus kuni 5 korda kõrgem.

Kui meil on õige kogus dopamiini, noradrenaliini ja atsetüülkoliini, jõuame me punkti, kus saame kätte oma parima. Oluline on teada, et need punktid on erinevate inimeste jaoks erinevad. Osad vajavad suuremat kogust positiivset stressi, teiste jaoks võib juba väike stress viia nad paanikasse ja tulemus jääb allapoole nende võimete. Osad meist suudavad lihtsalt keskenduda, teised näevad sellega suurt vaeva. See töö, mis on tore mulle, võib olla tüütu kellegile teisele jne.

Mõned väikesed soovitused, kuidas saavutada tipptulemus

Rõõm oma tööst on mitme muutujaga võrrand. Stardipunktiks on teada oma tugevusi ja nõrkusi selleks, et tugevusi edasi arendades viia oma elu ja töö kooskõlla oma loomupäraste annetega. Meisterlikkuse saavutame arendades oma tugevusi, nõrkuste arendamises võime jõuda kõigest keskpärasele tasemele. Küsi endalt: “Mis on minu loomupärased tugevused ja kui palju ma neid kasutan oma igapäevases töös?”

Parima tulemuseni jõudmine nõuab oskust reguleerida oma emotsioone, et need ei kaaperdaks meie teadliku mõtlemise keskust. Kõige lihtsam viis emotsioonidega toimetulekuks on õppida aega maha võtma. “Stop, arutame seda edasi homme!” Hinga rahulikult ja sügavalt ja sõnasta mõttes iseenda jaoks, kuidas sa ennast tunned. Veelgi parem – kirjuta see üles. Ausa päeviku pidamine aitab. Avalik päeviku pidamine sotsiaalmeedias kahjuks mitte.

Ja viimaseks – õpi fokusseerima oma tähelepanu. Avatud bürood soodustavad suhtlemist, kuid mitte keskendumist. Pea iseendaga koosolekuid ja selgita teistele reegleid. Koosolek iseendaga on selles kontekstis püha.

 

Ruti Einpalu, ACC

Coach ja koolitaja

International Coach Federation Estonia