Umbes kahe aasta peale korra suudan ma teha sellise koolituse, kus saan tugeva vastupanu osaliseks.
No loomulikult peaksin ma ALATI olema selleks ette valmistatud ja ma olen ka, aga nagu välja tuleb, siis tegijal juhtub…
Koolituse üldloogika
Koolituse üldloogika näeb välja nii – kõigepealt teed koolitajana kõik selleks, et inimesed avaneksid. Aega on sul reeglina 1 päev ja sa pead saavutama usalduse ja avatuse võimalikult kiiresti, sest muidu õppimist ei toimu.
Kui inimesed avanevad, siis hakkad sellega toimetama, jättes igale arvamusele, ja eriti vastupanule, piisavalt ruumi. Kui vastupanu ilmneb, siis tuleb teha koolituse protsessis STOPP, kuulata vastupanijat. Viga oleks edasi tormata või hakata põhjendama. Sellest läheb vastupanu ainult suuremaks.
Mis asja raskeks teeb, on see, et vastupanu on (peidetult) emotsionaalne ja tõmbab sind nähtamatult kaasa.
Koolitaja ämber
Sedapuhku avaldus vastupanu kohas, kus seda kunagi varem juhtunud ei ole. Nimelt selgitasin teooria teaduslikku tausta, kui osaleja küsis: “Aga kuidas see on seotud meie põhiteemaga?” Küsimus oli ootamatu ja mina tegin vea, mis kuulub maailmaklassikasse.
Nimelt hakkasin kõike veel üle-selgitama, mõeldes samas: “Kas ta tõesti ei saanud aru?”. Muidugi sai, aga sel hetkel ma ei tabanud ära, et see küsimus väljendas vastupanu. Tegemist oli mulle mitteteadlikult(!) pandud lõksuga, millesse ma täiega sisse astusin, kasutades vale mustrit – argumenteerimist.
Mis juhtus – vastupanu ei lõdvenenud ja jäi hõõguma tuha alla.
Võimalik lahendus
Variante, mida ma oleksin võinud teha, on palju. Näiteks oleksin võinud paluda osalejatel püsti tõusta, moodustada nelikud ja arutada nelikutes– kuidas eelnev teooriajupp võiks olla seotud koolitusega või kas üldse on? Igal juhul oleksin pidanud tegema kursimuutuse.
Mis oleks juhtunud – osalejad oleksid ise mõtestanud teemat, üksteist kuulates oleks tekkinud arvamuste paljusus ja liikumine ühise tähendusruumi poole (tegu oli tiimiga).
Loodusseaduste vastu ei saa
Vastupanu korral on selgitamine tajutav teisele osapoolele survena. Survele vastame vastusurvega. Suuremale survele vastame suurema vastusurvega, samal ajal loobume teist inimest kuulamast ja äärmuslikul juhul betoneerume oma seisukohtade sisse.
Siin kehtib Newtoni seadus – kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.
Juhtimises sama ämber
Koolitaja peab alati arvestama koolituse käigus potentsiaalse vastupanuga, sest ta on kutsutud läbi koolituse arengut ja muutust looma.
Sama emotsionaalse reaktsiooniga ja vastupanuga peaksid arvestama ka juhid, kui nad hakkavad muutust läbi viima.
Vastupanu on võimalik muutuse korral vältida ainult siis, kui kõik inimesed, keda muutus mõjutab, on muutuse väljatöötamisse kaasatud.
Ruti Einpalu, PCC
Kui vajad dialoogipartnerit või koolitust, siis kirjuta ruti@einpalu.net või helista 5029960.
Kui see artikkel kõnetas Sind, siis jaga seda oma sõpradele
Uued artiklid
Kust algab inimestevaheline side?
Kas oled tajunud, kuidas vahel ei ole inimeste vahel kontakti, kuigi nad on ühes ja samas ruumis? See artikkel uurib, miks on kontaktisolek võtmetähtsusega nii tööelus kui isiklikes suhetes ja…