Koondamine ei raputa mitte üksnes lahkujat, vaid kogu meeskonda, jättes maha ebakindluse ja küsimuse: kes on järgmine? Aga just see – kuidas me käitume koondatuga – näitab, kui küps ja inimlik on meie juhtimiskultuur.

Pole vist kellelegi uudis, et koondamissõnumi mõju võib võrrelda emotsionaalse löögiga, mida inimene kogeb lähedase kaotuse korral. Mõnele on see šokk, teisele lihtsalt raske, aga tulevik tundub kõigile korraks tume.

Koondamine ei raputa ainult lahkujat, vaid ka allesjäänud meeskonda – see tekitab hirmu ja jätab jälje tiimi ühismällu.

Koondatud inimesega on võimalik käituda mitut moodi: võib ta „kustutada maailmakaardilt“ või jätta talle tema väärikus ja tunnustus rolli eest, mida ta on kandnud. See nõuab aga juhilt julgust ja inimlikkust.

Mida kiiremini koondatud inimene tõuseb jalgadele, seda kiiremini toibub ka meeskond ja organisatsioon tervikuna. Juht saab selles mängida otsustavat rolli. 

Jagan kahte lugu, mida olen näinud oma praktikas. Need näitavad, kui suur on juhi mõju koondamisel ja kui erinev võib olla tulemus.

 

Lugu 1: avatud uksed

Tippjuhi lepingut ei pikendata. Toimub konkurss ja ametisse asub uus, noorem juht, kelle põhisõnumiks on muutus ja areng. Pool aastat hiljem, kui ees seisab pidulik aastalõpupidu, palub uus juht sinna kutsuda ka endise juhi – õigupoolest kutsub ta teda isiklikult. Kutsutakse ka teised endised tiimiliikmed.

Vana juht tuleb. Teda tervitatakse soojalt, inimesed on siiralt rõõmsad taaskohtumise üle.
Uus juht ei karda, et endise juhi kohalolu tema autoriteeti vähendaks – vastupidi, tema mõjuvõim kasvab.

 

Lugu 2: suletud uksed

Üksuse juht koondatakse. Tema ülesandeid hakkab täitma senine meeskonnaliige. Seni on olnud tavaks, et lahkuja tuleb mõni aeg hiljem koogiga, istutakse koos ja räägitakse maast ja ilmast – lihtne ja inimlik hetk.

Seekord aga saadab uus juht koondatud juhile teiste kaudu sõnumi: „võõrad ei ole oodatud.“
Seda, mida see tähendab koondatule, oskame kõik ette kujutada. Aga see tähendab midagi ka allesjäänud tiimile.

 

Miks juhid “sulgevad uksed”?

Üks põhjus võib olla ka see, et nende endi ärevus ja ebakindlus on nii suur, et konstruktiivse ja empaatilise käitumise asemel nad “põgenevad” (või hoopis ründavad).

 

Tiimid on stressis

Jääjad on stressis. Stressis kaob empaatia, väheneb impulsikontroll, loovus ja koostöövalmidus. Ka usaldus. Emotsioonid ujutavad üle ratsionaalse mõtlemise. Ühiseid innustavaid eesmärke on pea võimatu seada. Motivatsioon asendub tuima tööga.

 

Kokkuvõtteks

Koondamine on juhtimise lakmuspaber. See räägib palju juhtimiskultuuri kohta. Usun, et juhid võiksid sellistes ülikeerulistes olukordades rohkem abi otsida. Kui me suudame koondatule jätta tema väärikuse, võidab sellest kogu organisatsioon – sest hoolimine ja empaatia on nakkav.

 

Ruti Einpalu PCC

 

Kui sa oled juhina koondamisülesandega silmitsi ja stressis, siis kirjuta mulle. Mõtleme koos.
ruti@einpalu.net