Nii suurt nihet tööelu korraldamisel nagu on toimunud Covid-19-ga seotud eriolukorra kehtestamisest, ei mäletagi varasemast ajast. Nüüd, pool aastat hiljem, on uus reaalsus muutunud normaalsuseks. Pangahooned on inimestest tühjad, õpilased on e-õppel, hotellid on remondis, e-kaubandus õitseb. Paljudes majandussektorites toimub ümberkohanemine. Samamoodi ka väga paljude inimeste tööelus ja elus laiemalt. Kohanemise keskmes on kaugtöö.

„Kaugtöö on tore! Lõpuks ometi olen rohkem iseenda peremees, saan rohkem olla oma perega. Enam ei pea tipptunnil liikluses tunglema ja aega raiskama, ma saan teha tööd siis, kui ma ise tahan, ma saan töötada sealt, kus ma ise tahan.“

Nii ongi! Uuringud näitavad, et paindlikkus, autonoomia ja aja kokkuhoid transpordi arvelt on peamised kasud, mida kaugtööd tegevad inimesed väärtustavad. Kaugtöö tegijatele meeldib kaugtöö ja nad soovitavad seda ka teistele. Peaaegu ilma eranditeta tahavad nad jätkata kaugtööga vähemalt mõne aja.

Kaugtöö toob kaasa tagasilöögid

Kaugtööga kaasnevad ka mõned probleemid – needsamad inimesed ütlevad, et kannatab koostöö ja kommunikatsioon, isegi efektiivsus. Mõnel võib olla raske ennast tööst välja lülitada ja hoida piiri eraelu ja töö vahele. Olles ilma jäetud sellisest triviaalsest asjast nagu töösuhted ja lobisemine kohvinurgas, hakkavad inimesed end üksildasena tundma. Kuuluvustunne hakkab nõrgenema.

Kui väheneb ühtekuuluvus, kaob ka koostööst tekkiv sünergia. See on meie jaoks nagu emotsionaalne kütus, mis meid energetiseerib. See on motivatsiooni allikas. Kui see kaob, siis võib see asenduda mõtteviisiga – ma teen siin oma lõiku ja müün oma töötunde. Pühendumus ja lojaalsus saavad kannatada, kaasatus väheneb ja kaob.

Emotsionaalne ja tähendusrikas side inimeste vahel ja inimeste ja organisatsiooni vahel nõrgeneb. Kaotajaks pole sel juhul mitte ainult tööandja, vaid ka inimene ise – tema elust kaob tema tööga seotud tegevuse tähenduslikkus.

On võimalik ka vastupidine tendents – osad inimesed enam muud ei teegi kui töötavad. See võib puudutada ühtviisi üksikuid inimesi kui ka pereinimesi. Eriti kui on tegu kohusetundlike ja püüdlike töötajatega, või ka väikeettevõtjatega, kel ühtäkki polegi muud kui ainult töö… Siis hakkab kannatama tervis, suhted jne. Neilt on kaugtööga seoses ära võetud töö ja oma aja vaheldumine, väljakujunenud elurütm. Uue olukorraga on raske kohaneda.

Üksildus koos võimalike tagajärgedega

Neuroteadlased on Maslow püramiidi pea peale pööranud ja tõstnud sotsiaalse aspekti kõige olulisemaks. Kui see kannatab ja tunneme üksildust, siis tekib oht vaimsele tervisele ja heaolule. Kuulumine, kontakt, aktsepteeritud olemine on üliolulised meie kõigi jaoks.

Üksildus ei tulene ainult kaugtööst. Tänasele ühiskonnale on omane individualism, info küllus ja pealiskaudsus. Info tarbimine ja vahetamine tehnoloogia vahendusel asendab suhteid ja teeb elu justkui lihtsamaks. Perekond kaotab oma tähtsust ja suhted on lühiajalisemad. Inimene on aga loodud olema ja tegutsema koos.

Tsiteerin Amir Salihefendic, Todoisti  juhti: “ Kaugtöö pole lihtsalt teistsugune töö – see on erinev viis elamiseks. Ja erinevalt sellest, mida võite Instagramis näha, ei tähenda kaugtöö, et te lähete eksootilistesse paikadesse, et rannas piña coladasid juua. Peame tunnistama, et isolatsioon, ärevus ja depressioon on kaugtööd tehes olulised probleemid ning juhtide ülesanne on seda teadvustada ja välja mõelda viisid nende lahendamiseks.”

Mida teha?

Igasuguse pühendumise eeldus on see, et ma tunnen ennast olulise ja väärtuslikuna. Kaugtöö tõstab selle ülesande taaskord lauale ja nüüd juba palju komplitseeritumal moel – kuidas saavutada seda üle virtuaalsete kanalite kui juhti ei  aita enam inimeste motiveerimisel pingpongi lauad, võrkkiiged, vinged ruumid, tasuta puuviljad kööginurgas ja toredad jutuajamised koosolekute vahepeal. Võti isolatsiooni vältimiseks ja vähendamiseks  on regulaarne vestlus oma inimestega.

Selle kohta võib öelda kahte asja: esiteks, see on oluline. See on eriti oluline kaugtööd tegevas organisatsioonis. Teiseks – juhtide jaoks on see Heraklese pingutus. Kui kõik on nagunii suhteliselt kaos, tuleb veel muuta oma harjumusi ja hakata regulaarselt inimestega vestlusi pidama ja neid distantsilt toetama. Kui vajad partnerit, siis kirjuta ruti.einpalu@gmail.com

Vestlus kui juhtimisinstrument

Vestlus ei tähenda teise osapoole surnuksrääkimist, vaid vastastikust tähelepanelikku kuulamist. Mõnikord ma arutan seda juhtidega koolitusel ja nad väidavad, et eesmärgid on põhiline juhtimisvahend. Igapäevaelus olen ma sageli märganud, et eesmärkidel on oma elu ja inimestel on oma elu ja ega nad suurt üksteist ei sega. Eesmärgid toimivad ainult siis, kui nad on tekkinud vestlustes.

Heal juhil on oma vestluste süsteem iga inimese ja tiimi jaoks. Kaugtöö esitab juhtidele nõudmise olla oma vestluste ja koosolekutega oluliselt süsteemsemad.

Mõned kontrollküsimused juhtidele seoses vestlustega:

• Tulemused: kas teil on olemas selged kokkulepped, mis on hea tulemus/edu, kuidas seda mõõta ja kas te mõistate seda ühtemoodi. Mis on tema ootused, mis on sinu ootused
• Ummikud: kuidas sa juhina tead, et töötaja vajab tuge, ei ole lubatud graafikus, ei oska edasi minna, et talle ei sobi teatud ülesanded. Kas sa oskad coachida?
• Hea sooritus: kuidas sa juhina tead, milliste raskete väljakutsetega on töötaja edukalt toime tulnud, millega õnnestunud, mida erilist teinud, mis on töötaja tugevused, mis talle meeldib
• Enesetunne ja tulevik: kuidas sa juhina tead, kuidas töötaja ennast tunneb, mida vajab ja plaanib, kuhu tahab arenenda/liikuda
• Tagasiside: kuidas sa juhina tead, kuidas töötajat toetada, mida sa ise võiksid teha teisiti, et ta saaks anda paremat tulemust.

Juhtidel peab olema käepärast oskus viia läbi: lühikesi ja täpseid igapäevavestlusi, arendavaid coachingu tüüpi vestlusi, konstruktiivse tagasiside vestlusi ja sügavamaid motivatsioonivestlusi. Need kõik erinevad üksteisest nagu öö ja päev.

Juhi energiaahel võib katkeda

Juht peab arvestama ka sellega, et tema enda energiavarud on piiratud. Kaugkanalites üksik- või tiimivestlusi pidades ei pruugi juht ära antud energiat tagasi saada. Tulemuseks on läbipõlemisoht. Ehk siis juhi üks ülesandeid on ka iseenda energiavarudega tegeleda. Ka juhi jaoks on olemas piir tööelu ja eraelu vahel. Kui soovid coachingut, siis kirjuta ruti.einpalu@gmai.com

Kokkuvõtteks

Kaugtöö eeldus on tulemustele orienteeritud keskkond, kus töötajatel on piisav autonoomia, kuid mis ei tähenda üksijätmist. Kaugjuhtimine vajab usaldust ja veelkord usaldust.

Juhtide mõtteviisis on vaja teha üleinimlik pingutus liikudes kontrollilt toetusele ja ehitades üles isiklikke suhteid tiimi ja oma inimestega ja samal ajal toetades kolleeg-kolleegiga suhteid läbi süsteemse lähenemise. Süsteemne lähenemine kolleeg-kolleegi suhetes võib tähendada horisontaalset dialoogimentorlust, peercoachingut või misiganes vestlusi. See kõik ehitab suhteid, suurendab kuuluvust ja toimib arenguvahendina. Kui soovid selles teemas abi või coachingut, siis kirjuta ruti.einpalu@gmail.com

 

Ruti Einpalu, PCC

Koolitaja ja coach

Huvi korral loe lisaks vestlustest