Kas mäletad, kuidas Scarlett O’Hara (“Tuulest viidud”) ütles keerulistes olukordades iseendale: “Ma mõtlen sellele homme”?

Tegemist on küpse psühholoogilise kaitsemehhanismiga, mida psühholoogid nimetavad “allasurumiseks” (M. Teiverlaur).

Mida Scarlett tegelikult tegi – olles täiesti teadlik olukorra raskusest, leevendas ta oma ärevust ja pinget läbi mõtete ja emotsioonide suunamise ning tegutsemise. Mäletad, korjas maguskartuleid põllult? See võimaldas tal olukorraga toime tulla.

___________________________

Kaitsete ülesanne on aidata meil hakkama saada psüühikas oleva infoga, mille läbitöötamine käib meile üle jõu. Kaitsemehhanismid kujunevad välja lapsepõlves ja käivituvad alateadlikult. Neid on võimalik kasutada ka teadlikult.

Kõik kaitsemehhanismid pole ühtemoodi head. Küpsed kaitsed aitavad meil kohaneda stressiallikaga, ebaküpsed kaitsed eitavad olukorra tekkimise põhjusi, moonutavad infot ja ei aita meid edasi.

Toon mõned näited.

 

Küpsed (kasulikud) kaitsed:

•         Huumor – keerulises olukorras säilitan võime iseenda üle nalja visata, iseennast mitte liiga tõsiselt võtta. See aitab võimsalt elu ebamugavustega toime tulla. NB! Mitte segi ajada kõikide asjade naljaks keeramisega.
•         Allasurumine – olles täielikult teadlik stressiolukorrast, juhin tähelepanu eemale sellest raskusest. Näide: Aeg annab arutust. Las asjad settivad. Tegelen homme. Täna jätkan igapäevase tööga (nagu Ukraina sõja alguses soovitati).
•         Ettenägemine (läbimängimine) – võimalike stsenaariumite läbimängimine, et reaalses olukorras pingega paremini toime tulla. Planeerin juba ette midagi ebameeldivat/rasket, sest tean, et see kunagi juhtub. Elan osa tulevikuemotsioonist juba eelnevalt läbi.
•         Kaitsev pessimism – ma arvestan kõige hullema variandiga, mis võib juhtuda. NB! Mitte segi ajada depressiivse maailmavaatega. Sama loogika on ka terapeudi või coachi küsimuse taga: “Mis on kõige hullem, mis võib juhtuda?” Siis mõtlen läbi kõige hullema versiooni ja avastan, et tulen siiski toime.
•         Altruistlik käitumine – aitan teisi ja pühendun teistele, ilma ise sellest kasu saamata (mitte segi ajada teise inimese elu elamisega). See hoiab tähelepanukeskme enesest eemal. Näiteks sõjafoonil astuvad inimesed Kaitseliitu, Naiskodukaitsesse, koovad rindele käpikuid, jne – juhtides seeläbi (alateadlikult) oma ärevust.

 

Vahepealsed kaitsed, mis on NII ja NAA:

•         Intellektualiseerimine – ma eitan tundeid, intellektualiseerin sisepinge. On ainult mõistus. Näide: kord sureme me kõik, pole midagi. 
•         Väljatõrjumine – osa infost eiran, tõrjun välja. 
•         Introjektsioon – stressiolukorras võtan kellegi teise arvamuse omaks (totalitaarsed režiimid). 

 

Ebaküpsed kaitsed:

•         Eitamine – ma eitan, mida ma näha ei taha. Ei näe ega kuule, pole olemas.
•         Projektsioon – enda ebameeldivad omadused projitseerin kellegi teise peale. Enda silmas palki ei näe, aga teise silmas pindu küll.
•         Passiivne agressioon – varjatud manipulatsioon, ignoreerimine, mossitamine jne
•         Devalveerimine – viinamarjad on hapud! Mõtlen oma eesmärgi väärtusetuks. Ma ei tahagi seda.

 

Ebaküpsed kaitsemehhanismid pärsivad õppimist, muutustega kohanemist, lahenduste poole liikumist ja vähendavad motivatsiooni. Näide töökeskkonnast – kui tagasisidestamisel aktiveeruvad tagasiside saajal ebaküpsed kaitsed, pöörab see kõik pea peale. Võib juhtuda, et inimene hakkab eitama, infot tõrjuma, moonutama, süüdistama olusid või teisi. 

Meie psüühika ei suuda sageli objektiivselt peegeldada reaalsust (toime tulla keskkonnas oleva infoga). Kaitsed  aktiveeruvad alateadlikult.

Küpsete kaitsete teadlik kasutamine aitab meil oma toimetulekut parandada.

Ruti Einpalu PCC