Olen kohanud sellel aastal palju juhte. Enamasti juhtub see koolitustel, coachingus või kui ma koolituste ja arenguprogrammide ettevalmistuse käigus intervjueerin ettevõtte juhtkonna liikmeid ja protsessis osalejaid.

Nõnda ma kohtusin ka selle juhiga. Tegu on inimesega, kelle meeskonnas tahaksin ka mina töötada. Nii ma talle ka intervjuu lõpus ütlesin. Selle vestluse jooksul tundsin, kuidas tiivad hakkasid kasvama. Mulle! Panin kirja mõned selle juhi mõtted. Kahjuks ei suuda ma edasi anda tema kehakeelt ja intonatsiooni.

Lisainfoks: tegemist on suure ettevõttega, mille tegevusvaldkond on mehine.

Niisiis, alustame.

Kui algavad arenguvestlused, siis tuleb mul ütlemist naisega.

Mina arvan, et arenguvestlused on väga vajalikud. Tõesti väga vajalikud. Ma vabandan, et ma ei ole neid jõudnud alati tähtaegselt ja regulaarselt teha. Arenguvestlused on suurepärane võimalus võtta aega oma inimeste jaoks, istuda maha ja lihtsalt kuulata ja süveneda.

Mind huvitab kõik, mis puudutab inimest – noh, näiteks kui kellegil on pulmaplaanid, kui keegi on kolinud jne. Arengueesmärkide hulgas fikseerin ka muid eesmärke – näiteks kui keegi tahab teha langevarjuhüppeid, siis räägime ka sellest ja paneme kirja või teine näide – kui keegi käib parasjagu töö kõrvalt koolis, siis räägime sellest, mis on ta pikemaaajalised plaanid ja kas ta vajab abi. Kui vaja, olen aidanud välja mõelda plaani, kuidas kodutööd saavad tehtud. Arutame seda, kuidas lastel läheb ja palju muudki.

Iga kord, kui algavad arenguvestlused, siis tuleb mul ütlemist naisega. Miks? Sest vestlused venivad pikaks. Räägin niikaua, kui tunnen, et on räägitud. No ja siis ei jõua ma õigel ajal koju.

Kellega sa läheksid luurele?

Kõige olulisem on see, et toimub kohtumine INIMENE – INIMESEGA.

Aga vestluse põhiteema, see on ikka: kuidas me KOOS edasi läheme?

Oma arenguvestlusel pikin soovituslikule formaadile juurde selliseid küsimusi, mida meie küsimustikus ei ole. Muideks eelmisel aastal surusin neid sinna juurde, aga ma ei tea, kas need jäid sinna sisse. Ma täpselt ei mäleta, aga need küsimused olid umbes sellised:

  • Mis on sinu tugevused?
  • Mida sa kõige rohkem naudid töö juures?
  • Kellega sa läheksid luurele?
  • Mis on sinu jaoks kõige olulisemad väärtused?
  • Mis on sulle kõige olulisem väljaspool tööd?

Pere, hobid, rõõmud – need kõik peavad vestluses sees olema.

Eelkõige pead sa olema inimene. Rahaga inimesi kinni ei hoia.

Kui mõni inimene tuleb minu juurde ja ütleb, et tal on plaan ära minna, siis ma üritan alati läbi rääkida ja läbi arutada. Aitan tal analüüsida ja ikka sellest perspektiivist, kuidas see inimese enda arengule võimalikult hea on. Oleme koos isegi tema uut töölepingut punkt punkti haaval läbi vaadanud ja arutanud. Minu jaoks on oluline, et inimene oleks ISE õnnelik ja teeks enda jaoks parima otsuse. Ma olen talle siis selle otsuse juures toeks. Mis teha, meie valdkonnas käib pidev üleostmine. See on elu.

Ma tean, et rahaga ma inimesi kinni ei hoia. Olen väga hästi kursis, millist palka meie konkurendid maksavad. Mina ei saa nii kõrget tasu maksta. Niipalju kui nemad maksavad netos, seda saan mina maksta brutos. Nii on.

Hoian inimesi ka siis meie ringis, kui nad on lahkunud. Kutsun neid meie väljasõitudele, pidudele. Hoian meeles nende sünnipäevasid. Väikesed asjad on olulised ja neid tuleb pidevalt teha. Aga eelkõige pead sa olema inimene. Kui asjad lähevad keeruliseks – muutused, koondamised, siis tuleb rääkida OTSE ja AUSALT. Pean seda väga oluliseks. Mingit häma ma ei salli. Mulli ma ei aja ja see ei meeldi mulle.

Päris sageli on nii, et inimesed lähevad ära palganumbri pärast ja siis kunagi hiljem tulevad tagasi. Just praegu tuli tagasi inimene, kes lahkus aasta eest. Tagasitulemise põhjus oli selles, et lubadusi ei täidetud, tööd oli tohutult, inimest ei märgatud. Mul oli väga hea meel, kui ta tagasi tuli. Kui vähegi saan, siis võtan tagasi. Üritan mõista neid äraminemisi. Ma saan ju väga hästi aru, kuidas suurem palk ahvatleb. Inimeste hoidmine ja mõistmine on väga oluline. Inimesed on tähtsad.

Kõige raskemad juhtimisotsused on mulle need, kui pean koondama kedagi, keda ma olen meie organisatsiooni tööle “moosinud” ja veennud. See on ikka raske. Mis ma siis teen? Eks ma ütlen ausalt.

Lõpetasime.

Miks ma sain tiivad?

Intervjuu eesmärk oli saada infot, et disainida võimalikult hea koolitusprogramm. See oli ainult fragment meie jutust. Jutuajamise käigus tundsin, kuidas mu energiatase tõusis. Tiivad!

Raske vastata, mis mind mõjutas ja üllatas – siirus, ehedus, avatus, inimeste väärtustamine, energia. Või hoopis julgus jääda iseendaks ja seada teiste inimeste huvid samale joonele või isegi ettepoole iseenda omadest.

Meil on päris palju häid juhte.

 

Ruti Einpalu, ACC

Coach ja koolitaja

P.S. Hiljem sain teada, et antud juht oli selles organisatsioonis mitmel varasemal aastal valitud aasta juhiks. Olgu ta siis Aasta juht 2018.