Kui rahuolekus meie IQ on 120-100, siis nn. surmahirmu seisundis on meie IQ kukkunud 80-60-le.

Kui sulle tundub, et see on kontoris harv nähtus, siis sa eksid. Veel möödunud nädalal selgitasid mulle koolitusel osalejad, kuidas nad lähevad mõnele koosolekule nagu lahingusse. Mõni lahing ei tee tõesti häda. Aga kui lahingud on regulaarsed ja suhted mürgised, on see tervist kahjustav.

 

Lugu elust enesest

Kui ma olin tööl kolmandat päeva, hakkas ta mind kõikide juuresolekul halvustama, teatas, et ma olen aeglane ja ei tea elementaarseid asju. Otsesõnu ta ei solvanud, kuid kogu sõnum oli kehakeeles ja hääletoonis. Kohtudes vaatas ta minust mööda. Aja jooksul võttis sama suhtumise üle ka tiim. Nad hakkasid mind vältima; kui ilmusin ruumi, tekkis vaikus.

Rääkisin temaga. Justkui saime asjad selgeks ja kokkulepped sõlmitud. Kõik toimiski umbes nädala, kuid siis jätkus vanaviisi. Pöördusin juhi poole. Sain peagi vastuseks, et meie organisatsioonis on kombeks “radikaalne ausus” ja et inimesed ei peagi kontrollima oma kehakeelt. See oli mulle hoop. Otsustasin ikka pingutada, töötasin ka nädalavahetustel, samal ajal vältisin kontorit. Magada ei saanud. Enne koosolekuid käed värisesid. Siis, pärast 6 kuud, otsustasin lahkuda.

Mis toimub?

Negatiivsed sõnumid ja signaalid vähendavad eneseusku ja sooritusvõimet. Pinge kasvab, tekib pidev ärevus ja valmisolek “varjatud rünnakuks”, hirm, üksi jäämine, enesehinnang ja -usk langeb, süütunne. Tähelepanu on ülesandele keskendumise asemel ellujäämisel. Varjatud sõda.

Tegu on sama asjaga, mida koolis nimetatakse koolikiusamiseks. Ja kiusaja võib olla kes iganes – ka alluv võib kiusata juhti ja kiusamist esineb ka tipptasandil. 

 

Tagajärjed

Meie aju funktsioneerib vastavalt sellele, millises seisundis me oleme. Neuroteadlane ja psühholoog B. Perry jagab need seisundid viieks vastavalt pinge suurenemisele – rahulik, valvas, häires, hirmul, surmahirmul.

Koolikius ja töökius võivad meid viia hirmu ja surmahirmu seisundisse.

Meiega ei olda rahul, meid on välja arvatud, teistele naeruks pandud – see on äärmuslik pikaajaline stress. Kui sa arvad, et selle seisundi jaoks on vaja, et keegi ähvardaks meid tappa, siis psühholoogilises ja vaimses mõttes see ongi nii – meie mina-pilti tapetaksegi, meid heidetakse välja ja me ei pruugi sellega toime tulla. Ka täiskasvanuna.

Numbrid, mis peegeldavad meiega toimuvat, on shokeerivad:

Kui rahuolekus meie IQ on 120-100, siis nn. surmahirmu seisundis on meie IQ kukkunud 80-60-le.

Inimene, kes on pikaajaliselt äärmusliku hirmu ja surmahirmu seisundis, ei ulatu oma tõeliste võimete ja potentsiaalini. Sellises olukorras on pärsitud areng ja õppimine, kuid ka loomingulisus, koostöö, uute ideede ja lahenduste väljamõtlemine, empaatiavõime, tuleviku planeerimine.

Ja kui inimene kauaks sellesse seisundisse jääb, siis hakkab ta suure tõenäosusega ka ise kahtlema oma võimetes.

Kas me mitte liiga sageli ei ütle – mis ei tapa, see teeb tugevaks. Või et ta ise oli süüdi, mis ta siis on selline.

 

Ruti Einpalu, PCC

Kui vajad dialoogipartnerit või koolitust, siis kirjuta ruti@einpalu.net või helista 5029960.